Geenifoorum 2005, 23.-24. september, 2005
-   Avaleht   -   Esinejad   -   Programm   -   Näitus   -   Osalemistingimused   -   Osalejad   -   Eelmised foorumid   -
-
in english

-
Korraldaja:
-
eesti geenikuskus

-
Partnerid:
-
Eesti Biokeskus
EL projekt: GENERA

-
Sponsorid:
Eesti Biokeskus
EL projekt: GENERA
Tartu - heade mõtete linn
EL Struktuurifondid
-
Kontaktinfo:

  SA Geenikeskus
  tel. 7 420 132
  faks 7 420 286
  e-post
 
- -
news
- - -

02.10 - 15nes rahvusvaheline Geenifoorum 2015 toimub Tartus 19-20. juunil, 2015.
-
-
-

Esinejad
 

Dr. Paul Brennan,
Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur, Prantsusmaa
Dr Paul Brennan töötab maailma tervise organisatsioonis vähiuurimise agentuuris Lyonis ja ta on uurinud geneetiliste meetodite abil keskkonnafaktorite mõju vähkkasvajate tekkele. Agentuuril on kasutada maailma üks suurematest vähkkasvajate biopankadest, kuhu on kogutud üle 400000 koeproovi 12 Euroopa riigist. Koeproovide võtmist alustati juba 15 aastat tagasi ja selles pangas identifitseeritakse praegusel ajal 10000 vähijuhtumit aastas.
Prof. Han Brunner,
Radboudi Ülikooli Nijmegeni meditsiinikeskus, Holland
Prof Han Brunner on Euroopa üks prominentsemaid inimesegeneetikuid, Euroopa Inimese Geneetika Ühingu teadusliku programmi juht, kes on pannud juba mitmeid aastaid kokku ühingu aastakonverentsi kava. Tema uurimisobjektiks on mendeli tüüpi geneetilised haigused ning geno- ja fenotüüpide vaheliste seoste väljaselgitamine.
Prof. John Burn,
Newcastle'i Ülikooli inimgeneetika instituut, Suurbritannia
Prof John Burn on üle maailma tuntud vähkkasvajate geneetika spetsialist. Ta näitab, kuidas fundamentaaluuringud viivad praktiliste lahendusteni, varajase diagnostika ja geneetilise teenistuse loomiseni. Kirde-Inglismaal, ca 3 miljoni elanikuga piirkonnas, on ta käivinutanud täieliku geneetilise diagnostika süsteemi.
Prof. Michel Georges,
Liege'i Ülikooli veterinaarmeditsiini teaduskond, Belgia
Prof Michael George tegeleb põllumajandusgeneetikaga. Ta tegeleb kvantitatiivsete tunnuste uurimisega imetajatel, nt on ta leidnud lehma genoomis ühe polümorfse nukleotiidi, mille variatsioonid mõjutavad lehma piimatoodang tonnides.
Dr. Mark Gibbs,
Illumina Inc., USA
Prof. Jan Lubinski,
Pomeraani Meditsiiniülikooli rahvusvaheline päriliku vähi uurimiskeskus, Poola
Dr Jan Lubinski on Pomerani meditsiiniülikooli rahvusvahelise päriliku vähi uurimise keskuse professor. Ta on Poola ja kogu Euroopa üks nimekamaid päriliku jämesoolevähi uurijaid.
Dr. Martha Merrow,
Groningeni Ülikooli käitumisbioloogia osakond, Holland
Dr Martha Merrow ja prof Till Roenneberg käsitlevad bioloogiliste rütmide osa meie igapäevaelus, uurides nende rütmide geneetilisi aluseid ja toimemehhanisme. Eelkõige tegelevad nad ööpäevaste rütmide uurimisega, kuigi inimestel on ka kuu- ja aastapikkused rütmid.
Prof. Andres Metspalu,
Tartu Ülikooli biotehnoloogia õppetool, Eesti
Prof Andres Metspalu tutvustab Geenivaramu andmebaasi kasutamist teaduslikus uurimistöös. Samuti räägib ta eestlaste geneetilise struktuuri võrdlusest ja sarnasusest teiste rahvastega ning geneetilistest erinevustest Eesti erinevate piirkondade vahel.
Prof. Till Roenneberg,
Meditsiinipsühholoogia Instituudi kronobioloogia keskus, Saksamaa
Prof Till Roenneberg ja dr Martha Merrow käsitlevad bioloogiliste rütmide osa meie igapäevaelus, uurides nende rütmide geneetilisi aluseid ja toimemehhanisme. Eelkõige tegelevad nad ööpäevaste rütmide uurimisega, kuigi inimestel on ka kuu- ja aastapikkused rütmid.
Prof. Jukka T. Salonen,
Oy Jurilab Ltd, Kuopio Ülikooli tervishoiu uurimisinstuut, Soome
Prof Jukka T. Salonen on üks esimesi eurooplasi, kes on võtnud kasutusele Affymetrix’i genoomi genotüpiseerimise tehnoloogia, mis kasutab üle 100000 SNP markeri üle kogu genoomi. Ta on leidnud Soomes üle 25000 uue geeni, mis osalevad südameveresoonkonnahaiguste tekkes.
Prof. Albert Schinzel,
Meditsiinigeneetika Instituut, Shveits
Prof Albert Schinzel on Euroopa Tsütogeneetika Ühingu president, äärmiselt prominentne tsütogeneetik. Ta näitab, kuidas klassikaline tsütogeneetika areneb tehnoloogiliselt ja annab meile uusi võimalusi haigust põhjustavate geenide leidmiseks.
Prof. Kári Stefánsson,
deCODE genetics, Island
Prof Kári Stefánsson juhib Islandi suurimat ja kogu maailmas tuntud geenitehnoloogiafirmat. Ta on avastanud 15 haigusgeeni, sh rabanduse, skisofreenia ning hüpertoonia. Ta on karismaatiline juht, kes oma sirgjoonelise ning kompromissitu käitumisega on arendanud deCODE’i üheks suuremaks väljaspool USA-d asuvaks geenitehnoloogiafirmaks. DeCODE on alustanud ka oma ravimiprogrammi ja neil on uurimisel terve rida ravimikandidaate, mis näitab, et ühes firmas on võimalik teha nii teadustööd kui tootearendust.
Dr. Tanel Tenson,
Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut, Eesti
Dr Tanel Tenson näitab, et kuigi antibiootikumid on tuntud juba ammu, on paljudel juhtudel tekkinud nende suhtes resistentsus nii kodus kui haiglates. Taastamaks kontroll haiglasiseste nakkuste üle, on vaja uurida, kuidas antibiootikumid mõjuvad. Dr Tensoni selgitab, kuidas modifitseerida antibiootikumide konkreetseid toimemehhanisme nii, et haigused neid modifitseerida ei suudaks.
Prof. Gerd Utermann,
Innsbrucki Meditsiiniülikool, Austria
Prof Gerd Utermann on rakubioloog, kes alates oma teadustöö algusaastaist on tegelenud lipiidide ja kolesteriinide ainevahetuse geneetikaga ning kõrgvererõhutõve tekkel osalevate geneetiliste faktorite väljaselgitamisega.
Prof. Veronica van Heyningen,
Edinburghi Lääne Üldhaigla, Suurbritannia
Prof Veronica van Heyningen on endine Euroopa Geneetika Ühingu president. Ta räägib silma arenguhäiretest ja sellega seotud haigustest.
Prof. Richard Villems,
Eesti Teaduste Akadeemia president, Eesti
Prof. Richard Villems,
Eesti Biokeskus, Eesti
Prof. Kurt Zatloukal,
Grazi Ülikool, Austria
Prof Kurt Zatloukal on üks Austria tuntumaid geneetikuid. Ta on organiseerinud koepanga, mis põhineb lisaks vereproovidele ka kudedele, mis on saadud biopsia ja kirurgiliste operatsioonide abil. Kasutades erinevaid DNA hübridisatsiooni meetodeid, antikehade paneele ning geeniekspressiooni mustreid püüab ta luua ulatusliku andmepanga, mis kirjeldaks kõikide rakutüüpide põhilisi bioloogilisi iseärasusi, et seda kasutada mitmete haiguste, sh ka vähi, varaseks diagnostikaks, bioloogilise mehhanismi uurimiseks ja uute ravimikandidaatide leidmiseks.